EstVCA ettepanekud Efektiivsuse ja Majanduskasvu Nõukojale
- Korduma kippuvad küsimused
Mis probleemi EstVCA oma ettepanekutega lahendab? Ettepanekute keskne eesmärk on parandada kapitali kättesaadavust Eesti ettevõtetele, mis on viimastel aastatel halvenenud. See võimaldab ettevõtetel rohkem investeerida mis omakorda panustab majanduskasvu.
Miks koostas EstVCA need ettepanekud just nüüd? Pensionifondid kui suurimad kohalikud investorid on olulisel määral investeerinud kohalikku majandusse ja neil on Eesti kapitaliturul oluline roll. Pärast 2021. aastal jõustunud pensionireformi on pensionifondidel oluliselt keerulisem kohalikku majandusse investeerida. Ettepanekud on suunatud nende takistuste vähendamisele ja sellise regulatiivse keskkonna loomisele, mis soodustaks pensionifondidel kohalikku majandusse investeerimist.
Kas ettepaneku kohaselt tekib pensionifondidel õigus halvad investeeringud riigile müüa? Ei teki. Ettepanekus 1 kirjeldatud meede on mõeldud süsteemse riski vähendamiseks ehk kui süsteemist tervikuna peaks lahkuma oluline maht pensionikogujaid. Meede ei ole mõeldud ega kasutatav üksikute fondihaldurite äririski katmiseks ega nende ebaõnnestunud investeeringute riigile üle kandmiseks.
Kas pensionifondid peavad Eestisse investeerima? Ei pea. Pensionikoguja otsustab millise investeerimisstrateegiaga fondis ta soovib vara koguda. Eesmärk on soodustada kohalike investeeringuid, mitte muuta neid kohustuslikuks.
Mis saab edasi? Ettepanekute esmane eesmärk on algatada diskussioon, millele peaks järgnema põhjalikum majanduslik ja juriidiline analüüs koostöös pensionifondide ja vastavate riigiasutustega.
- Sissejuhatus
Lugupeetud nõukoja liikmed!
Käesolevad ettepanekud on kokku pannud Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon ning ettepanekuid koostades oleme konsulteerinud kõikide Eestis tegutsevate pensionifondidega.
Ettepanekute sisu keskendub ühele kesksele probleemile – Eesti ettevõtete kapitali kättesaadavuse halvenemisele, mis on praegu üks olulisemaid majanduskasvu pidurdavaid tegureid. Eesti pensionifondid on ajalooliselt märkimisväärselt investeerinud kohalikku majandusse ning seeläbi panustanud majanduskasvu. Paraku vähendas 2021. aastal jõustunud pensionireform pensionifondide võimekust teha mittelikviidseid investeeringuid ning kuna peaaegu kõik kohalikku majandusse tehtavad investeeringud on mittelikviidsed, siis on selliste uute investeeringute maht peale reformi vähenenud. Samas on muutunud geopoliitilise olukorra tõttu Eesti ettevõtete kapitali kättesaadavus halvenenud ja seda olulisem on, et meie kohaliku kapitali oleks võimalik kasutada ka kohaliku majanduse hüvanguks.
Me oleme veendunud, et nende ettepanekute ellu viimine parandaks märkimisväärselt kapitali kättesaadavust Eesti ettevõtetele ning looks samas ka väga head eeldused pensionikogujate vara jätkuvaks kasvuks.
Lugupidamisega,
Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon
- Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon
Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon (EstVCA) on 2009. aastal asutatud mittetulundusühing, mis ühendab Eestis tegutsevaid era- ja riskikapitalifonde ning teisi sektoriga seotud ühinguid. EstVCA-l on kokku 53 liiget: 31 investeerivat liiget ning 22 toetajaliiget, kelleks on peamiselt juhtivad advokaadibürood ning sektoriga seotud konsultatsiooniettevõtted.
EstVCA peamised eesmärgid on tuua Eestisse rohkem kapitali, tagada stabiilne ja sektorit soosiv ärikeskkond ning edendada laiemat ühiskondlike teadvust era- ja riskikapitali sektorist.
EstVCA liikmete panus Eesti majandusse on olnud märkimisväärne, arvestades, et tänapäevane erakapitali ja riskikapitali fondide ökosüsteem on Eestis kujunenud alles viimase kümnendi jooksul. Hoolimata suhteliselt lühikesest tegutsemisajast on fondid andnud tugeva panuse ettevõtete kasvu, kapitali kättesaadavuse ja riigi maksutulude suurendamisse. 2024. aasta seisuga on EstVCA liikmete hallatavate fondide kogumaht ligikaudu 1,6 miljardit eurot. Kohalikud fondid on panustanud 155 Eesti ettevõtte kasvuloosse, toetades nii kapitali kui ka know-how’ga, et kasvatada nendest globaalselt konkurentsivõimelised ettevõtted. 2024. aasta seisuga küündib EstVCA liikmete portfelli kuuluvate Eesti ettevõtete Eestis maksustatav käive ligi 2,0 miljardi euroni ning need ettevõtted annavad tööd 4 900 inimesele. Viimase viie aasta jooksul, perioodil 2020-2024, on need ettevõtted maksnud Eesti riigieelarvesse 451 miljonit eurot tööjõumakse.
- Probleemi kirjeldus: Eesti ettevõtete kapitali kättesaadavus on halvenenud
Eesti Panga statistika näitab selgelt, et välismaiste otseinvesteeringute maht Eestisse on viimastel aastatel vähenenud. Joonis 1 allpool kajastab välismaised otseinvesteeringuid Eesti mittefinantsettevõtetesse suhtena SKP-sse ning 2024. aastal oli see suhe viimase 24 aasta teine kõige madalam väärtus.
Ka kohalikud investorid on alates 2022. aastast märkimisväärselt suurendanud investeeringuid välismaale. Eesti Panga andmetel põhinev Joonis 2 allpool näitab selgelt, et Eesti residentide välismaa omakapitaliinstrumentidesse tehtud otseinvesteeringute ja portfelliinvesteeringute vood on peale 2022. aastat järsult suurenenud ning näiteks 2024. aastal ulatus välismaale tehtud omakapitaliinvesteeringute voog 7.4% SKPst. Selles number kajastab vaid kapitali voogu ning selles ei kajastu investeeringute väärtuse kasv. Ühest küljest on loomulikult positiivne, et eestlased on muutnud jõukamaks ning investeerivad ka rohkem välismaale. Paraku tähendab aga selle mõõdiku kiire kasv, et kohalike investeeringute jaoks jääb vähem kapitali.
Joonis 1. Välismaised otseinvesteeringud Eesti mittefinantsettevõtetesse, % SKPst.
Joonis 2. Eesti residentide otse- ja portfelliinvesteeringute vood välismaale, % SKPst.
Arvestades muutunud olukorda, on kohalike ettevõtete perspektiivist ligipääs igasugusele riskiisuga omakapitalile aina olulisem. EstVCA hinnangul võiksid Eesti pensionifondid senisest rohkem kohaliku majandusse investeerida, kuid nende võimekus seda teha on täna piiratud. Ühest küljest on pensionireform muutnud pensionifondide raha „lühikeseks“ ning pensionifondid saavad vähem investeerida mittelikviidsetesse instrumentidesse, sest peavad olema valmis suuremateks teoreetilisteks kapitali väljavooludeks. Teisest küljest on aina enam pensionikogujaid liikunud indeksfondidesse, mis ei investeeri Eesti majandusse, sest kohalikku majandusse saavad investeerida vaid aktiivselt juhitud fondid. Laiemalt tähendab see seda, et vähem meie ühist kohaliku kapitali jõuab Eesti majandusse. Kitsamalt on kohalike institutsionaalsete investorite olemasolu kriitiliselt oluline kõikidele kohalikele alternatiivsetele investeerimisfondidele (Venture Capital ja Private Equity fondid). Eestis ei ole veel välja kujunenud suuri „Family Office“ tüüpi investoreid, kes sellistesse fondidesse suures mahus panustaksid ning seega on pensionifondid sektori jaoks kriitilise tähtsusega investorid. Kui kohalike pensionifondide võimekus kohalikesse VC ja PE fondidesse investeerida väheneb, siis on väga tõenäoline, et selliste fondide arv Eestis väheneb ning Eesti ettevõtete ligipääs kapitalile halveneb veelgi.
Käesolevaga on EstVCA kokku pannud ettepanekud, mis aitaksid leevendada järjest piiravamat kapitali kättesaadavust ning toetaksid Eesti suurimate institutsionaalsete investorite – pensionifondide – võimalusi teha rohkem kohalikke investeeringuid. Eesmärk on tagada Eesti ettevõtetele vajalik kapitali kättesaadavus, vältida selle edasist vähenemist ning luua eeldused majanduskasvuks, mis saab tulla eelkõige tugevate ja kasvavate Eesti kohalike ettevõtete kaudu.
- Ettepanek 1 – Pensionisüsteemi süsteemse riski maandamise meede kohalike investeeringute kaitseks ja soodustamiseks
Ettepaneku eesmärk on luua meede, mis kaitseks ja julgustaks pensionifondidel kohalikke investeeringuid tegema ka olukorras, kus pensionisüsteemist võib toimuda suuremahuline väljavool pensionisüsteemist lahkujate arvelt. Selleks luuakse meede, mis võimaldab aktiivselt juhitud II samba fondidel säilitada pikaajalisi kohalikke investeeringuid ka suurenenud likviidsusvajaduse tingimustes. Meede on mõeldud süsteemse riski vähendamiseks, mitte üksikute fondihaldurite äririski katmiseks.
Meetme sisu:
- Meede rakendub üksnes juhul, kui viimase 36 kuu jooksul on aktiivselt juhitud II samba pensionifondidest tervikuna lahkunud vähemalt 20% kogujatest nende 36 kuu taguse turumahu suhtes.
- Meetme rakendumisel tekib pensionifondidel õigus müüa osa oma kohalikest investeeringutest riigile.
- Kohalike investeeringutena käsitletakse varasid, mis on asutatud ja/või tegutsevad Eestis ning toovad riigile maksutulu. Nende alla kuuluvad järgmised listitud ja listimata varad: osalused äriühingutes; kinnisvara; infrastruktuuriprojektid ja muud suurprojektid; metsavarad; võlakirjad ja muud võlainstrumendid; fondiinvesteeringud, mille mandaat on seotud Eestis asutatud ja/või tegutsevate varadega (sh erakapitali-, riskikapitali-, võla-, kinnisvara-, metsa- ja infrastruktuurifondid).
- Müüa on võimalik kuni 49% konkreetse kohaliku investeeringu vara osalusest, mis tähendab, et pensionifond säilitab enamuse ja jätkab vara valitsemisel sama riski kandmist. Täpne mehhanism otsustamaks milliseid varasid on võimalik millises järjekorras müüa töötatakse välja osapoolte koostöös, et tagada kõikide osapoolte huvide kaitse.
- Tehinguid teostatakse vara puhasväärtuse (NAV) alusel.
Majanduslik mõju: Eesti Panga andmetel on II samba aktiivselt juhitud pensionifondid investeerinud Eesti majandusse ligi 722 miljonit eurot, mis moodustab ligikaudu 12% II samba varade kogumahust seisuga 30.06.2025. Joonis 3 selgelt näitab, et varasemate aastatel on Eesti-suunaliste investeeringute osakaal oluliselt suurem, kuid 2021. aastal aset leidnud pensionireformi järel on kohalike investeeringute maht langustrendis.
Joonis 3. Pensionifondide varad ja Eestisse tehtud investeeringute osakaal
Taust: 2021. aastal toimunud pensionireform, mille tulemusena muudeti kohustuslik kogumispensioni süsteem vabatahtlikuks, on toonud kaasa olukorra, kus pensionikogujatel on võimalik igal ajahetkel süsteemist väljuda, st „pikk raha“ on muudetud „lühikeseks“ ning uuesti pensionisüsteemiga liitumise võimalus tekib alles 10 aasta pärast. Tehtud muudatus mõjutab oluliselt ka pesionifondide edasisest investeerimisstrateegiat ja otsuseid.
Varasemalt käsitlesid pensionifondid varasid pikaajalistena, mis võimaldas neil teha suuremahulisi kohalikke investeeringuid Eesti ettevõtetesse, kinnisvarasse ning teistesse vähelikviidsetesse varaklassidesse, näiteks alternatiivsetesse investeerimisfondidesse mis panustavad olulisel määral ka kohalikku majandusse. Sellised investeeringud on tavaliselt pikaajalised (sh võivad ulatuda kuni 10-aastase ajahorisondini) ning vähelikviidsed, kuid annavad pensionifondidele võimaluse teenida likviidsuspreemiat.
Pärast ellu viidud reformi on pensionifondid aga pidanud suurendama oma portfellides likviidsuspositsiooni, kuna süsteemist väljumise võimalus tekitab pideva valmisoleku vajaduse kiireteks väljamakseteks. See aga tähendab, et varasid tuleb juhtida lühiajalisema horisondiga, mis omakorda pärsib pikaajaliste ja madala likviidsusega kohalike investeeringute tegemist. Seega on pensionifondidel oluliselt keerulisem jätkata Eesti majandusse investeerimist samal tasemel kui enne reformi, isegi kui seda peetaks strateegiliselt kasulikuks nii pensionikogujatele kui ka riigi majandusarengule tervikuna.
Pensionikoguja perspektiivist suurendab antud meede pensionikoguja valikuvõimalusi, parandab fondide oodatavat tootlust ning toetab säästude pikaajalist kasvu.
- Esiteks võimaldab selline süsteemse riski maandamise meede pensionifondidel paremini sobitada investeeringute pikkust oodatavate väljamaksetega. Pensionifondid saavad suurendada pikaajalisemate investeeringute osakaalu, mis on üldiselt parema tootlusega.
- Teiseks võimaldab meede pensionifondidel suurendada mittelikviidsete investeeringute osakaalu, mis omakorda annab võimaluse teenida likviidsuspreemiat ning parandab pensionifondide tootlusi.
- Kolmandaks on tõenäoline, et selle meetme jõustumise tulemusena muutub pensionifondide pakkumine lõppkliendile mitmekesisemaks – globaalsed indeksfondid jäävad kindlasti alles, kuid aktiivselt juhitud fondid saavad senisest enam investeerida kohalikku majandusse. Seega tekib inimestele, kel on soov et nende pensioniraha arendaks ka kohaliku majandust, valikuvõimalusi juurde.
- Ettepanek 2 – Kohalike investeeringute soodustamine laenu meetmete kaudu
Pensionifondidel on juba täna õigus kaasata investeerimiseks laenukapitali, mis aitab võimendada pensionikogujate tootlust. Selle võimaluse tõhusamaks rakendamiseks Eesti majanduse kasuks tehakse ettepanek luua KredEx-i meede, mis võimaldaks KredEx-i käendusel kohalike investeeringute ulatuses soodsamatel tingimustel laenukapitali kaasata. Selline lahendus looks pensionifondidele täiendava stiimuli kohalike investeeringute suurendamiseks.
Meetme sisu:
- Riigi (st KredEx-i) käenduse ulatus: Pensionifondil oleks võimalik kaasata riigi käendusega laenukapitali kuni fondi poolt tehtud kohalike investeeringute ulatuses. Sellega tagatakse otsene seos Eesti majanduse arendamise ja riigi poolt võetavate kohustuste vahel.
- Käenduse saaja: Käendus antaks üksnes reguleeritud pensionifondidele, mis tagab riigi jaoks võimalikult madala riskitaseme.
- Kohalike investeeringute ja laenukapitali suhe: Kohalike investeeringute ja garanteeritava laenukapitali vaheline suhe peab olema täidetud laenu kaasamise hetkel, ega pole seotud konkreetse projekti finantseerimisega. Pärast laenu võtmist ei seata pensionifondi investeerimisotsustele täiendavaid piiranguid, säilitades pensionifondide kohustus tegutseda osakuomanike parimates huvides.
- Kohalikud investeeringud: Kohalike investeeringutena käsitletakse varasid, mis on asutatud ja/või tegutsevad Eestis ning toovad riigile maksutulu. Nende alla kuuluvad järgmised listitud ja listimata varad: osalused äriühingutes; kinnisvara; infrastruktuuriprojektid ja muud suurprojektid; metsavarad; võlakirjad ja muud võlainstrumendid; fondiinvesteeringud, mille mandaat on seotud Eestis asutatud ja/või tegutsevate varadega (sh erakapitali-, riskikapitali-, võla-, kinnisvara-, metsa- ja infrastruktuurifondid).
- Finantseerimistingimused: Laenude tähtajad, graafikud ja muud tingimused kujunevad pensionifondi ning laenuandja omavahelisel kokkuleppel. KredEx-i käendus on iga finantseerimislepingu juurde lisatav eraldiseisev instrument.
- Konkurentsi soodustamine: Käendust oleks võimalik rakendada nii Eestis tegutsevatele krediidiasutuste kui ka välismaistele finantsasutustele ja rahvusvahelistele investoritele, sh muudele laenuinstrumentidele (näiteks võlakirjadele), soodustades konkurentsi ning parandades laenutingimusi.
Majanduslik mõju: II samba pensionifondide maht küündib ligikaudu 6,5 miljardi euroni. Arvestades, et pensionifondidel on täna lubatud võtta laenu 10–25% fondi varadest (täpne maht on määratud iga fondi prospektis), tähendaks see potentsiaalset täiendavat kapitali ligikaudu 647–1,618 miljoni euro ulatuses. See on märkimisväärne kapitalimaht, mida oleks võimalik suunata uute investeeringutena majandusse.
Taust: Eestis ei ole pensionifondid seni praktikas fonditasandil laenuvõimendust kasutanud, kuigi regulatiivne raamistik seda võimaldab ning igas fondi prospektis on maksimaalne lubatud võimenduse määr selgelt määratletud. Enamikul II samba fondidel on potentsiaalne lubatud laenuvõimendus ligikaudu 10–25% fondi varadest, sõltuvalt fondi strateegiast. Meil nüüdseks välja kujunenud II samba süsteem, kus kogumine on küll riigi poolt soodustatud, kuid raha potentsiaalne väljavool fondidest on piiramatu, mis on laenuandjate jaoks võõras ja raskesti prognoositav. Sama oluline on poliitilistest valikutest tulenev pidev risk, mis muudab isegi finantsmudelite eelduste tegemise küsitavaks. See on raskendanud pensionifondidel mõistlikel tingimustel laenu vahendeid kasutamist. Kontrast finantsturgudelt laenu kaasavate maailma suurte pensionifondidega on terav.
Pensionikoguja perspektiivist on meede selgelt positiivne, sest odavama finantsvõimenduse kasutamine parandab pensionifondide tootlusi ning suurendab ühiskondliku rikkust.
Riigi rahanduse perspektiivist annab sellise garantiimehhanismi loomine riigile võimaluse teenida garantii andmiselt täiendavat tulu, kuid garantii andmisega seotud risk on väga madal. Tõenäosus, et ilma poliitilise riski realiseerumiseta võiks garantiid pöörata täitmisele on väga madal. Poliitiline risk on aga riigi enda kontrolli all.
Rahvusvaheliselt on pensionifondide mõõdukas ja läbimõeldud finantsvõimendus laialdaselt kasutatav strateegia. Seda rakendatakse kapitali efektiivsemaks kasutamiseks, pikaajalise tootluse võimendamiseks, likviidsuse juhtimiseks ning portfelli tasakaalustamiseks. Allpool on esitatud mõned näited riikidest, kus fonditasandi võimenduse kasutamine on tavapärane ja regulatiivselt toetatud:
- Kanada: Kanada suurimad pensionifondid (nt CPPIB, OMERS, HOOPP) kasutavad finantsvõimendust ligi 10–25% fondi varadest. Peamised instrumendid on avalikult emiteeritud võlakirjad, repo-tehingud ja tuletisinstrunedid. Hea näide on Canada Pension Plan Investment Board (CPPIB), mis emiteerib avalikel turgudel tagamata võlakirju ning omab Aa2 krediidireitingut. Reiting tugineb: tugevale likviidsusele; ennustatavale tuleviku rahavoole; eeldatavale Kanada riigi erakorralisele toetusele (riigil on Aaa reiting), ning tõsiasjale, et tugeva regulatsiooni tõttu ei ole riigipoolset käendust vaja.
- Rootsi: Rootsi riikliku pensionisüsteemi fondidest (AP1–AP7) kasutab AP7 strateegilist finantsvõimendust ligikaudu 25% fondi varadest. Võimendust rakendatakse peamiselt tuletisinstrumentide kaudu, et suurendada aktsiapositsiooni nooremate investorite pikaajalise tootluse kasvatamiseks.
- Taani: Taani riiklik pensionifond ATP kasutab netovõimendust ligikaudu 15–25% fondi varadest, peamiselt repo-tehingute ja tuletisinstrumentide kaudu. Võimenduse eesmärk on suurendada pikaajalist tootlust, ilma et risk kasvaks proportsionaalselt.
- Ameerika Ühendriigid: USA osariikide avalikud pensionifondid, nagu CalPERS ja CalSTRS, kasutavad mõõdukat finantsvõimendust portfelli hajutamiseks ja varade mahu võimendamiseks, sh läbi laenurahastuse ja tuletisinstrumentide.
- Ettepanek 3: Riigipoolse panuse tõstmine aktiivselt juhitud pensionifondidesse, mis investeerivad olulises mahus Eesti majandusse
Et suurendada pensionifondide panust Eesti majanduse arengusse, rakendatakse II samba süsteemis diferentseeritud riigipoolse panuse mudelit. Selle kohaselt tõstab riik aktiivselt juhitud II samba pensionifondidesse kogujate riigipoolse panuse määra 4%-lt näiteks 4,5%-le sellistes pensionifondides, mis on investeerinud vähemalt 15% varadest Eesti majandusse.
Selline lahendus loob riigipoolse stiimuli pensionifondidele suunata osa pensionivaradest kohaliku majanduse arendamisse ning võib motiveerida pensionikogujaid suurendama oma II samba varade mahtu, et tugevdada finantsilist kindlustunnet pensionieas. Samal ajal aitab diferentseeritud panuse mudel tõsta pensionikogujate teadlikkust fondide vahel tehtavate valikute osas, andes neile võimaluse teha teadlikumaid ja paremaid otsuseid – sealhulgas soovi korral eelistada pensionifonde, mis panustavad aktiivsemalt Eesti ettevõtetesse ja toetavad pikaajalist majanduskasvu – samas säilitades täieliku valikuvabaduse vastavalt iga pensionikoguja individuaalsetele eelistustele.
Ettepaneku sise:
- Riik tõstab omaosalust 4,0%-lt näiteks 4,5%-le sellistes aktiivselt juhitud pensionifondides, mis on viimase 12 kuu keskmise seisuga investeerinud vähemalt 15% kogu pensionifondi varadest kohalikesse investeeringutesse vastavalt allpool kirjeldatud definitsioonile. Kui kohalike investeeringute maht kukub allapoole 15% siis langeb ka riigipoolne omaosalus tagasi 4,0% peale.
- Kohalike investeeringutena käsitletakse varasid, mis on asutatud ja/või tegutsevad Eestis ning toovad riigile maksutulu. Nende alla kuuluvad järgmised listitud ja listimata varad: osalused äriühingutes; kinnisvara; infrastruktuuriprojektid ja muud suurprojektid; metsavarad; võlakirjad ja muud võlainstrumendid; fondiinvesteeringud, mille mandaat on seotud Eestis asutatud ja/või tegutsevate varadega (sh erakapitali-, riskikapitali-, võla-, kinnisvara-, metsa- ja infrastruktuurifondid);
Majanduslik mõju: Arvestades riigi panuse tõstmist aktiivselt juhitud II samba pensionifondide puhul 4,0%-lt 4,5%-le, ehk 0,5 protsendipunkti võrra, oleks täiendav kulu riigieelarvele ligikaudu 30 miljonit eurot.
Samas, kui II samba pensionifondid investeerivad vähemalt 15% oma varadest Eesti majandusse, kasvaks kohalike investeeringute maht seniselt 722 miljonilt eurolt ligikaudu 972 miljoni euroni. See tähendab, et riigi lisapanus võimendub 7,5 korda. Kohalike investeeringute kasv ligikaudu 249 miljoni euro võrra tooks Eesti majandusse täiendavat kapitali, tugevdades kapitaliturge, parandades ettevõtete rahastamisvõimalusi ja toetades majanduskasvu.
Taust: On mitmeid rahvusvahelisi näiteid riikidest, kus pensionifondid täidavad olulist strateegilist rolli kohalikus majanduses – pakkudes stabiilseid ja pikaajalisi vahendeid, mis toetavad investeeringuid taristusse, innovatsiooni ja majanduse konkurentsivõimesse.
Kanada pensionisüsteem on tugevamaid näiteid sellest, kuidas luua stabiilne ja järjepidev mudel, mis toetab otseselt kohalikku majandust. Suured pensionifondid, näiteks OMERS, mis investeerib ligikaudu 25% oma varadest, ning OTPP, mis suunab ligi 36% fondi varadest kohalikku majandusse – toetavad kodumaist infrastruktuuri, kinnisvara ja ettevõtete kasvu, aidates luua töökohti ning tugevdada kapitaliturge.
Soomes on pensionifondidel samuti strateegiline roll – lisaks rahvusvahelisele hajutatusele panustatakse sihilikult kodumajandusse. Ligikaudu 19% Soome pensionifondide varadest on investeeritud kohalikku majandusse, mis aitab hoida stabiilsust ja toetada pikaajalist kasvuvõimet ka majanduslanguste ajal.
Lisatud on mõned näited rahvusvahelisest praktikast, kus pensionifondid on olnud võtmeosalised ka strateegiliste varade omamisel ja arendamisel:
- Rootsi elektri jaotusvõrk (Ellevio): 2015. aastal müüs Soome ettevõte Fortum oma Rootsi jaotusvõrgu Rootsi kohalike pensionifondide konsortsiumile (sh AP1, AP3, Folksam jt). Tehingu väärtus 6,6 miljardit eurot. Eesmärk hoida strateegiline taristu kohalike institutsionaalsete omanike käes.
- Soome jaotusvõrk (Caruna): 2013. aastal müüs Fortum Soome elektri jaotusvõrgu – moodustas 20% Soome jaotusvõrgust – kohalikest pensionifondidest koosnevale konsortsiumile (sh Keva, LocalTapiola Pension jt). Tehingu väärtus 2,6 miljardit eurot. Eesmärk hoida riigi suurim jaotusvõrk (kodude ja tööstuse jaoks kriitilise tähtsusega) kohalike institutsionaalsete investorite käes.
- Taanis Kopenhaageni lennujaam: Taani peamine rahvusvaheline lennujaam oli aastaid strateegiliselt Taani kohaliku pensionifondi ATP ja Kanada pensionifondi OTPP omandis, tagades taristu stabiilse pikaajalise juhtimise. Taani riik omandas 2024–2025 ATP-lt Kopenhaageni lennujaam enamusosaluse (ligi 32 miljardit DKK).
- Skandinaavia finantsektor: Soome pensionifondid on ühed suurimad investorid Soome finantskontsernis Sampo Group, kellele kuulus aastaid ka Nordea – üks viimase 25 aasta edukamaid Skandinaavia finantskonserne. Soome pensionifondide enamusosalus kokku võimaldas teha 2018. aastal strateegilise otsuse viia Nordea peakontor Stockholmist Helsingisse.
- Rootsi metsavarad: Rootsis on lisaks riigile ja suurärimeestele olulisteks metsavarade omanikeks ka kohalikud pensionifondid. Stora Enso suurimate investorite seas on Rootsi ja Soome pensionifondid, mis tähendab, et märkimisväärne osa piirkonna metsanduse väärtusest on pensionisäästjate pikaajalises omandis. Seda kontrastsem on asjaolu, et Eesti ja Läti strateegilised metsavarad on valdavalt Rootsi kapitali omanduses. Näitena hiljutine tehing, kus Stora Enso müüs hiljuti oma Baltikumi metsaüksused teisele Rootsi investorile – IKEA-le.
- Soome elamukinnisvara: Kojamo on Soome suurim erakapitalil põhinev elukondliku kinnisvara investor ning üks riigi olulisemaid kinnisvarainvestoreid, omades üle 40 000 korteri seitsmes suurimas kasvupiirkonnas. Ettevõtte arendustegevust toetab võõrkapitali kõrval lisaks kohalikud pensionifondid. Vara strateegiline tähtsus tuleneb eluasemeturu stabiilsusest ning pikaajalisest rollist linnalise elukeskkonna arendamisel.
- Sadamad Euroopas: Hollandi suurim pensionifond PGGM lõi 2022. aastal Olmariga ühisettevõtte, et investeerida Euroopa sadamataristusse. Seni on omandatud kolm sadamalogistika üksust Soomes. Pensionifondide osalus tagab strateegilisse ja julgeolekutundlikku sektorisse pikaajalise ja stabiilse kapitali, kuna sadamad on kriitilised Euroopa kaubavoogude ja tarneahelate toimimisel.
Mitmed riigid on käivitanud riigi ja pensionifondide koostööalgatusi, et suurendada pikaajalise kapitali liikumist kohalikku majandusse. Kanada pensionisüsteemist inspireerituna sõlmisid Ühendkuningriigis 17 suurt tööandjapensionifondi kokkuleppe (Mansion House Accord), et investeerida kuni 2030. aastaks ligikaudu 50 miljardit naela. Selle kohaselt suunatakse vähemalt 10% fondide varadest alternatiivsetesse varadesse, millest omakorda vähemalt 5% investeeritakse Ühendkuningriigi kohalikku majandusse.
Prantsusmaal käivitati riigi eestvedamisel initsiatiiv (Tibi Initiative), mis koondab pensionifondide, kindlustusandjate ja teiste institutsionaalsete investorite kapitali strateegiliste tehnoloogiaettevõtete rahastamise tugevdamiseks. Esimeses faasis (2019–2022) investeeriti ligikaudu €6,4 miljardit Prantsusmaa ja Euroopa hilisema faasi tehnoloogiaettevõtetesse, teise faasi eesmärk (2023–2026) on kasvatada investeeringute maht €35–40 miljardi euroni.
Nimetatud rahvusvahelised näited kinnitavad, et läbimõeldud raamistik pensionifondide kohalike investeeringute soodustamiseks võib tugevdada riigi kapitaliturge, parandada ettevõtete rahastamisvõimalusi ja suurendada majanduse konkurentsivõimet, samas toetades pensionikogujate varade kasvamist ning aidates paremini valmistuda pensionipõlveks.
- Ettepanek 4: Koordineeritud teadlikkuse tõstmise kampaania pensioniinvesteeringutest, nende mõjust pensionikogujale ja Eesti majandusele
Erasektori ja riigi koostöös algatatakse üleriigiline teavituskampaania sõnumiga: „Kas tead, kuhu sinu pensioniraha investeeritakse ja kuidas see mõjutab Eesti majandust ning sinu tulevikku?“ Kampaania eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust pensionifondide investeerimisstrateegiatest ning selgitada pikaajalise investeerimise mõju nii pensionikogujatele endale kui ka kogu Eesti majandusele.
Kampaania raames:
- soodustatakse inimeste teadlikumat ja aktiivsemat valikut fondide vahel, arvestades erinevaid investeerimisstrateegiaid;
- selgitatakse, kuidas pikaajalised ja vähelikviidsed investeeringud saavad tõsta pensionifondide tootlusi pikemas perspektiivis panustades samaaegselt ka kohaliku majanduse arengusse;
- esitletakse selgeid ja visualiseeritud näiteid pensionifondide investeeringutest Eesti ettevõtetesse ja taristusse, sh edastatakse teavitussõnumeid koostöös kohalike ettevõtjatega;
- tuuakse välja faktipõhised näited kohalike investeeringute mõjust majanduse arengule;
Kampaania viiakse ellu koostöös EIS-i, ettevõtjatega ning katuseorganisatsioonidega.
Majanduslik mõju: Teadlikkuse tõstmise kampaania eesmärk on aidata pensionikogujatel teha teadlikumaid ja paremaid otsuseid pensionifondide vahel, suurendades arusaamist erinevate investeerimisstrateegiate mõjust pensionivarade kasvule. See annab pensionikogujatele võimaluse soovi korral eelistada ka aktiivselt juhitud fonde, mis saavad panustada rohkem Eesti majanduse arengusse. Teadlikumad valikud võivad aidata kaasa pensionivarade kasvule, suurendada kapitali kättesaadavust kohalikele ettevõtetele, toetada riigi maksutulu kasvu ja tugevdada pensionikogujate tulevast finantsilist kindlustunnet pensionipõlves. Samas jääb valikuvabadus alles ning lõpliku otsuse teeb pensionikoguja.
Taust: Eesti pensionikogujate teadlikkus oma II samba pensionifondist, nende investeeringutest ning tootlustest on endiselt üsna madal, nagu näitas ka 2025. aasta novembris Norstati poolt läbi viidud, LHV tellitud küsitlus. Uuringu kohaselt pole iga viies inimene oma II samba kontot kunagi kontrollinud või teeb seda harvem kui kord aastas. Samuti ei tea 10% vastanutest, kust oma pensioniinfot üldse vaadata. Teadlikkus on eriti madal noorte ja madalama sissetulekuga inimeste seas: 18–29-aastastest pole 34% oma konto seisu kordagi kontrollinud, kuigi II sammas võib olla nende peamine või isegi ainus finantsvara.
Eriti tähelepanuväärne on see, et investeerimishuvi Eestis on väga kõrge – Eesti jaeinvestor on Baltikumis üks aktiivsemaid. Ometi ei teadvustata sageli, et just aktiivselt juhitud pensionifondide kaudu on võimalik investeerida paljudesse Eesti edukatesse ja kiiresti kasvavatesse ettevõtetesse – näiteks Bolt, Veriff, Pactum, Stebby, Piletilevi, Scoro, auto24 ja Thermory, kuhu tavainvestor otse investeerida ei saa, kuna need ettevõtted ei ole avalikult kaubeldavad.
Kuigi ligi 95 000 pensionikogujat (kokku ~475 000-st) on vabatahtlikult suurendanud oma makset 4–6%-ni brutopalgast, mis viitab kasvavale finantsteadlikkusele, näitab uuring siiski, et finantskirjaoskus areneb Eestis ebaühtlaselt ning teadlike ja väheteadlike pensionikogujate vahe suureneb. See rõhutab vajadust pensioniteadlikkuse süstemaatiliseks ja üle-eestiliseks tõstmiseks.
