Investeerimisfondide uus seadus tulekul 30 oktoober
Fondisektori regulatsioon on tänapäeval liikumas üha enam selles suunas, et eristada, kellele konkreetset fondi pakutakse – jaeinvestorile suunatud fondid vs. professionaalsetele ehk kutselistele investorile suunatud fondid. Esimesel juhul on tegemist selgelt suurema avaliku huviga kui teisel juhul. See peaks tingima selle, et teatud fondide puhul ei ole vajalik või on pigem ebamõistlik rakendada samu tegevusloa väljastamise, investori kaitse ning järelevalve reegleid kui nende fondide puhul, mida pakutakse avalikkusele. Ka Eestis on viimasel ajal suurenenud konkreetselt kutselistele investoritele pakutavate fondide osatähtsus. Täna kehtiv regulatiivne keskkond on selles osas suhteliselt ühetaoline ja jäik ning ei arvesta piisavalt eritüüpi fondistruktuuride olemuslikku eripära. Samas kehtiv IFS annab juba täna teatud spetsiifilised alused kutselistele investoritele pakutavate fondide loomise suhtes (nt riskikapitalifondid).
Teiste arenenud riikide fonditurgudel ja –regulatsioonis võib selgelt täheldada suundumust, kus fondivalitsejate (fondide) suhtes kehtestatud tegevuspiirangute ulatus lähtub eelkõige sellest, kas fondi pakkumine on suunatud jae- või kutselisele investorile (avalik vs. mitte-avalik). Lisaks lähtuvad erisused ka sellest, kui tihti fondi osakuid lunastatakse või tagasi võetakse (ehk kas tegemist on avatud või kinnise fondiga, kus kinnise fondi puhul võetakse osakuid tagasi suhteliselt harva).
Eeltoodust tulenevalt on viimastel aastatel Eestis täheldatud suundumust, kus kohalikud ettevõtjad asutavad investeerimiseks mõeldud varakogumeid (sh investeerimisfonde) teistes jurisdiktsioonides, mida võib seletada sealse paindlikuma regulatiivse keskkonnaga ning seda just nn. erifondide osas. See ei tähenda tingimata, et Eesti peaks teiste riikide regulatsioone oma siseriiklikku õigusesse otseselt üle võtma, kuid teatud osades võib osutuda põhjendatuks ka teiste riikide eeskuju järgimine.
Seega võib öelda, et üks kehtiva IFS põhilisi probleeme seisneb eelkõige selles, et haldus- ning järelevalvekoormus on erinevate fonditüüpide puhul ebaproportsionaalne – s.t. nõuded jae- ja kutseliste investoritele suunatud fondidele ei peaks olema senises ulatuses samaväärsed. Sellise olukorra jätkumine õõnestab meie regulatiivse keskkonna ja fondisektori konkurentsivõimelisust ja atraktiivsust võrreldes teiste riikidega, mis võimaldavad paindlikumaid lahendusi.
